Kaaniravi tõstab nii organismi vastupanuvõimet kui ka potentsi
Kümnest tulijast kaheksa on naised, kuigi meestel oleks palju enam põhjust kaaniravist abi otsida, kinnitab hirudoterapeut Jelena Uvarova. Ta vihjab kaanidele kui potentsiravimile.
«Kaaniravist pean lugu, ma ei karda kaane… aga parem ma neid ise ei vaata!» ütleb Elsa, kellele seekordne protseduur on pigem profülaktiline – juba aasta tagasi sai õpetajanna tänu kaaniravile migreenist lahti.
Kaan leiab ise õige koha
Kaaniteraapia on terve teadus, seega võib kaane peale panna nendele kehapunktidele, mis on teatud diagnooside puhul näidustatud. «Samas on kaan nii tark, et ta leiab õige akupunktuurse punkti ise üles, ta ei pruugi sugugi täpselt selles punktis tööle asuda, nagu see raamatus kirjas on.
Kaanidel on instinktid ja kummaline – ka iseloom. Apteegikaanidele aastaaeg ei mõju, varakevadele vaatamata on nad oma ajutises elupaigas väga erksad ja valmis iga hetk verd imema. Siinkohal teadmiseks, et kaanid on ühekordseks kasutamiseks. Oma töö teinud bioterapeute ei lasta aga mitte kanalisatsioonist alla, vaid nad kuuluvad hävitamisele desinfitseerivas lahuses.
Bioterapeut topsiga koju kaasa
Viis aastat tagasi hoiatas doktor Tškonija, et sünteetika, istuv eluviis ja arutu seks röövivad mehelt tema rõõmud. «Sibula söömisest jääb väheks, eesnäärme haigused kimbutavad juba 35–40aastasi mehi. Ja sel juhul pole võimalik rääkida ka potentsist.»
Igapäeva-praktika näitab, et viie aasta tagune hoiatus on tõeks saanud. Paaril korral on patsiendid ka muret tundnud, et ega kaane peenise peale panda. «Potentsi tõstmiseks on kehal hoopis teised punktid,» rahustab Tškonija võimalikke patsiente. Mehed teatavasti ei lobise ja seda suuremat heameelt tuntakse tervisekeskuses meespatsientide üle, kes mitme kuu pärast tohtrile tagasi helistavad: «Minu elu on saanud pärast kaaniravi uue kvaliteedi: pere püsib koos, naine on rõõmus ja mina ise rahul,» refereerib Tškonija meeldivaid kõnesid.
«Kaaniravi mõjutab teid emotsionaalselt, puhastab verd ja te vabanete üleliigsest verest. Samas muutub teie vere koostis, väheneb trombioht. Ning loomulikult ka raviefekt, mis ei pruugi avalduda kohe pärast esimest protseduuri, kuid tervendav protsess teie organismis on alanud,» on Uvarova sõnul kaaniravi vähemalt kolme-kordselt kasulik.
Iga päev saavad inimesed liiklusõnnetustes kannatada. «Just peatraumade puhul on kaaniravi efektiivne. Paranemine on uskumatult kiire! Sel moel on isegi võimalik operatsiooni vältida,» pole Tškonija sõnul siin tegemist mingi jalgrattaleiutamisega – vene kirurg ja anatoom Pirogov ravis juba XIX sajandi keskel peatraumasid apteegikaanidega. Kuigi pärast ravi võib patsisent oma isikliku kaani topsiga koju kaasa võtta, et protseduuri mingi aja pärast korrata, 99% inimestest seda ei soovi, vaid eelistavad tagasi tulla.
Vereimejad Eesti naise kallal
Kusagile ajusoppi on kodeeritud, vähemalt naistel, vastumeelsus kõigi roomajate suhtes. Aga üks väga südamehaige mees, kes ei suutnud kaks aastat tagasi jalgrattaga isegi kilomeetrit sõita, sai kaanidest abi. Nüüd väntab pedaale 50 kilomeetrit jutti ja see ei võta teda võhmale. Kaaniravi tsükkel kestis viis nädalat.
«See on nagu nõgesega kõrvetamine, valu ei ole,» kinnitab kaaniterapeut ja võtab peopesale kaks kaani. Loomakestega silmsidet ei teki, aga äkki on need vennikesed nõus mind aitama? Peavalu ei võta enam ära tablett ega massaaz, järsku nemad?
Kaks kaani lastakse mu kaelale uitama. Paistab, et «poistel» pole isu, sest nad vaid vonklevad mööda mu nahka. «Parfüüm segab neid, nad ei võta nahka sellepärast omaks!» Vatitupsuga puhastatakse mu kõrvatagust nahka, nii et see kergelt õhetama hakkab. Vereimeja asub tööle, aga süstlanõela torkele see küll ei sarnane.
Kõige parema meelega küsiksin peeglit, et olukorda kontrolli all hoida. Kardan, et siidjas vereimeja oma agaruses liiga sügavale tungib. Mind rahustatakse, et ei mingit ohtu. Vahepeal on ka teine kaan toimetama asunud.
Kaanisöötmine on üsna initiimne protsess ja siin pole segajaid vaja. Kui kaua need vorstikesed mu küljes peavad rippuma? Just nimelt vorstikesed, sest on nahaga tunda, kuidas endistest nöörijupikeste sarnastest kaanidest on saanud prullakad, verd täis nahksed ampullid. Täissöönud kaan laseb umbes 15 minuti pärast minust lahti ja tänu asemel vupsab lauale.
Kaks korda 15 milliliitrit verd on minus nüüd vähem voolamas. Doonorina olen harjunud korraga andma ka pool liitrit verd, kuid kummaline, see ei võtnud mind jalust nõrgaks. Pärast kaane aga tunnen kerget nõrkust. Põhjus on ühene: nõrkus ei teki mitte verekaotusest, vaid kaan on korralikult teinud oma tööd – mu bioenergia korrastub ning hirudiin hakkab mõjuma. Plaastritükk kõrva taha ja protseduur ongi läbi. Mulle öeldakse, et ei maksa kohkuda, kui hammustuse koht natuke veritseb. Mis sai minu peavaludest? Nädal on möödas, neid pole vahepeal kordagi olnud.
Kes saab kaanidest abi?
Klassikaline kaaniravi aitab kõrge vererõhu, südame isheemiatõve ja veenilaiendite puhul, aga ka glaukoomi, tromboflebiidi ja hemorroidide puhul. Häid tulemusi on saadud ka eesnäärmehaiguste ravis ja potentsi tõstmisel, naistel aga üleminekuea vaevuste vähendamisel.
Kaanisüljes leiduv hirudiin on tõhus verehüübe takisti ehk antikoagulant, mis omakorda ei lase uutel vereklompidel tekkida. Hirudiin ei ole organismile toksiline ega tekita kõrvalnähte. Kaaniravi esimesel protseduuril piirdutakse kahe, maksimaalselt nelja kaani pealepanekuga. Maksimaalne kogus on 10–15 kaani, sõltuvalt haigussümptomitest ja kehakaalust. Omal käel apteegikaanidega ravides võib tekkida probleeme verejooksu peatamisega, liiati kui teil pole meditsiinilisi algteadmisi ega aimugi akupunktuurist. Kaaniravi ei sobi sel juhul, kui probleeme on vere hüübimisega.